Tuled õuest, lumesadu. Jalad märjad, kõht tühi, pea laiali. Aga köögis on soe, pliidi all praksub tuli ja sahvris ootab kena praetükk. Teritad noa, tõstad liha toekale lõikelauale ja olemine paraneb hetkega. Mida kõike see liha ei luba: rammusat pajarooga, mahlast steiki ja krõbedat kotletti. Mis sest tuulest, tuisust ja lumest, kui vana malmpott ootab ahju lükkamist, laud katmist ja veinipudel avamist. See raamat on pühendatud just neile liharoogadele, mis kuluvad meile kõigile ära siis, kui tahaks midagi vana ja head, kindlat ja korralikku. Midagi, mis on ustavalt oma aega oodanud ja meenub, kui kõigest muust on villand. Need on toidud, mis õnnestuvad alati, mis hoiavad meid iga päev püsti, rõõmustavad me ihu ja rahustavad hinge. Sööme liha ja elame veel!