Raamat on jätkuks sama autori galeega-probleemide käsitlemisele 1980. a. ilmunud töös «Söödagaleega kasvatamine ja kasutamine».

Galeega (ida-kitseherne) külvipind on meie vabariigi majandites viimastel aastatel järsult suurenenud. Uus söödakultuur on leidnud üldist poolehoidu pika kasutuskestuse, suure saagikuse ja valgusisalduse poolest, samuti mullaviljakuse suurendajana. Eriti oluline on selle kultuuri rohke ja stabiilne seemnesaak. Raamatus on üldistatud teadusliku uurimistöö tulemusi ja majandite kogemusi.

Raamat peaks huvi pakkuma majandite söödatootmisega tegelevatele spetsialistidele ning põllumajanduslikes õppeasutustes õppijaile.