Kogenud diplomaadi ja viljaka ajaloolase Margus Laidre põhjalik raamat diplomaatia varasest ajaloost lähtub Prantsuse kuninga Louis XIV tõdemusest, et «terves maailmas ei leidu midagi, mis ei kuuluks hea saadiku huvisfääri». Seega on teose keskmes ennekõike diplomaatia argipäev ja köögipool, mida vaadeldakse omaaegsete rahvusvaheliste suhete taustal.

Teose pearõhk on nüüdisaegsele diplomaatiale aluse rajanud alaliste saatkondade süsteemi väljakujunemisel 15. sajandi keskpaigas. Pikemalt on peatutud saadiku ametile esitatud nõudmistel ja ideaalidel ning nende vastavusel tegelikkusele. Kroonlühtrite sära, uhkete tseremooniate ja läbirääkimistel saavutatud triumfide kõrval tähendas saadiku amet tihtilugu hingelist üksindust võhivõõral maal, mida ilmestasid pikad ja igavad aruannete kirjutamise päevad, hirm keskvõimu poolt ära unustatud saada ning pea krooniline rahapuudus.