Käesolev raamat jätkab sisuliselt revolutsioonilise ajakirjanduse ajaloo käsitlust 1924. aasta 1. detsembri ülestõusule järgnenud aastail, püüdes nihutada meie teadmiste piiri selles valdkonnas mõne aasta võrra lähemale tänapäevale. Autorit on huvitanud 1926.-1930. aastate töölisajakirjandus eeskätt seepärast, et revolutsiooniliste väljaannetega olid tollal seotud inimesed, kellest kesksemad on jäänud revolutsioonilise võitluse ajaloo lehekülgedel pikemal perioodil tagaplaanile.