Praegu on moes kiita mitte-Lääne kultuure ja halvustada Lääne omi. Mingi osa sellest tegevusest kujutab endast igati kiiduväärt tunnustust sellele, mis on tunnustust väärt, kuid teine osa lagundab ohtlikult neidsamu ehitusplokke, millest on üles laotud maailma suurejoonelisim ja humaanseim tsivilisatsioon.

Raamatus „Sõda Lääne vastu“ näitab Douglas Murray, kuidas heade kavatsustega inimesed lasevad silmakirjalikul ja loogikavabal Lääne-vastasel retoorikal ennast lollitada. Kui nõutakse, et heidaksime kõrvale Kanti, Hume’i ja Milli ideed nende autorite vaadete tõttu rassiküsimustes, siis miks ei puuduta see Marxi, kelle töid vürtsitavad rassilised solvangud ja antisemitism? Ameerikas võideldakse rassismi järelkajadega, ent kuidas jääb podiseva rassistliku põrgukatlaga Lähis-Idas ja Aasias? Nendest intellektuaalsetest võltsingutest ei lõika kasu üksnes valelikud teadlased, vaid ka vaenulikud riigid ja inimõiguste jalge alla tallajad, kes loodavad sel viisil tähelepanu kõrvale juhtida omaenda kuritegudelt.

Kui Lääs tahab püsida, peab ta ennast kaitsma. „Sõda Lääne vastu“ ei ole üksnes terav ja täpne vastulöök rumalatele Lääne-vastastele väidetele, vaid ühtlasi tuumakas kiidukõne sellele tsivilisatsioonile endale.

---

Douglas Kear Murray on Briti konservatiivne poliitikakommentaator, publitsist ja mitme ajakirjandusväljaande kolumnist. Oma artiklites ja raamatutes on ta kritiseerinud islamiäärmuslust, immigratsioonipoliitikat ja sõnavabaduse piiramist.

Kriitikud väidavad, et Murray vaated ja ideoloogia on seotud paremäärmuslike ideedega ning süüdistavad teda paremäärmuslike vandenõuteooriate levitamises. Murray eitab, et tema vaateid võiks iseloomustada sõnaga „paremäärmuslik“, ja märgib, et vasakpoolsed kasutavad seda sõna üldse liiga kergekäeliselt.

Murray on avaldanud ligi kümme raamatut, sh „Uuskonservatism: milleks me seda vajame” (2005) ja „Euroopa kummaline surm: immigratsioonist, identiteedist, islamist” (2017). Sarjas „Postimehe Raamat“ ilmus 2022. aastal Murray virgumiskultuuri (ingl woke) ohte ja identiteedipoliitika esilekerkimist käsitlev teos „Hulkade sõgedus. Sugu, rass ja identiteet“.