"Sõjast ja rahust" teevad vene ja maailmakirjanduse tähtteose mitte üksi Lev Tolstoi realistlik jutustamisoskus, vaid ka paljude ajaloosündmuste ja ajalooliste seoste kujutamise ning tõlgenduse sügavus. Teoses kesksele kohale paigutuv ajaloosündmus – Napoleoni lüüasaamine – sümboliseerib müstilise vene hinge võitu ratsionalistliku võõrvõimu üle, mis upsakalt pidas end ainsana võimeliseks ajaloo käiku suunama. Tolstoi veendumusel lähevad kuulsate väepealikena ajalukku pigem niisugused sõjamehed, kellel lihtsalt veab sõjaväljal nagu kindral Kutuzovil, kes maailmavalitsemise plaane haudunud Napoleoni üle võidu kindlustas.