„Sõber meriröövel“ on ehtne suvitusromaan. Sündmused mahuvad paari suvenädala sisse, eksituste komöödias läheb segi kõik, mis minna saab, ja lool on muidugi õnnelik lõpp. Tudengineiu Mariina sõidab sõbranna vanemate tallu suvitama, kuid satub hoopis karjatüdrukuks.

„Mulle paistab, et maainimesed on õhtul eriti vihased. Jumal hoidku siis nende silma alla sattumast! Nagu selgi õhtul. Niipea kui Riina isa ja ema mind nägid, kohe oli neil vaja igasuguste asjade üle joriseda. Isa nõudis muudkui minult passi, nagu seda keegi võiks ise endale teha, ja seletas, et tema ei saavat pidada ilma passita inimest. Kui ma vastasin, et võin ju ära minna, muutus ta veel vihasemaks. Päris rist on olla niisuguste inimestega, nad vist isegi ei tea, mida taha­vad. Riina ema, tema jälle pildus mulle mu lähemat mine­vikku ette. Et mina olevat kerglane ja jooksvat karja juurest alati ära ja mind ei saavat tööks tarvitada. Ime kohe, mida ta kõike välja mõtles, isegi see asjaolu, et mul oli palju kleite, pandi mulle süüks. Ja et ma vahtivat ennast peeglist. Ta lõi mind päris tummaks oma jutuga.“

1939 aastal sai Leida Tigane Päevalehe romaanivõistlusel „Sõber meriröövli“ eest II auhinna.

„Suvitusromaan“ on kirjastuse Hea Lugu ajaviitekirjanduse sari. Samas sarjas on varem ilmunud Margus Luige „Sulnis Saara“, Aliis Jõe „Unustamatu Ööbiku villa“, Valev Uibopuu „Võõras kodu“, Ketlin Priilinna „Stockholmi sündroom“ ja Arnold Sepa „Raisatud suvi“.