Hanneleele Kaldmaa teine luulekogu „Sinustki võib saada fossiil” loob värvikireva ja fantaasiarohke poeetilise maailma, mis osutab sihikindlat vastujõudu kujutlusvõime kivistumisele. Kaldmaa luules põimuvad mänguliseks tervikuks läänemeresoome pärimus ja maailma rahvaste müüdid, looduslugu ja ökoloogilised teadmised ning luulemina intiimne meeleline maailmataju. Selles poeetilises avarilmas on ruumi põhjapõtradele ja triivsisalikele, lindudele ja seentele, esimestele olenditele, kes sikutasid end merest välja kuivale maale, ja viimastele üksikutele olenditele, keda ähvardab väljasuremine ökoloogilise kriisi ajastul. Ent just eraldatuse ja keskkonnamuutuste varju tunnetades lööb Hanneleele Kaldmaa luule elavaloomulisus, mängulisus ja avatus lähedusele eriti säravalt loitma.