Maurice Merleau-Ponty (1908–1961) on üks säravamaid näitavaid filosoofe. Ta ütleb “Silmas ja vaimus”, filosoofilises mõtiskluses ihu, nägemise ja maalikunsti üle, otsesõnu: “Filosoofia peab panema nägema sõnade abil.” See on Merleau-Ponty kreedo, tema passioon. Tundub, et ta armastab nägemist üle kõige, ja seetõttu siis ka kunsti, mis on inimliku nägemise apoteoos, kõige inimlikum suhe nähtavaga – maalikunst on “alati pühitsenud nähtavuse mõistatust, ei midagi muud.”