Kuuba ja Ladina-Ameerika moodsa kirjanduse klassiku Alejo Carpentieri (1904–1980) „Siitilma riiki” („El reino de este mundo”, 1949) võib julgesti pidada 20. sajandi maailmakirjanduse tähtteoseks. Iseäranis on see üks mõjukamaid raamatuid uuematel aegadel Ladina-Ameerika kirjandusloomes enim rahvusvahelist tähelepanu ja tunnustust väärinud maagilise realismi lättel. Autori eessõnast „Siitilma riigile” sai alguse „imepärase tõeluse” (lo real maravilloso) mõiste, mida kirjandusteooria on hiljem näinud võtmena maagilise realismi kui maailmakirjandusliku nähtuse tõlgendusteks. Niisamuti ei saa Carpentierist üle ega ümber ükski kirjandus- või kultuuriuurija, kes soovib sõna võtta jätkuvalt poleemilise neobaroki teemadel. Samal ajal on Carpentier läänepoolse maailma suurimaid ajalookirjanikke – Antillide, Ladina-Ameerika, aga ka inimkonna ajaloo vaevalise kulgemise filosoofiliselt meelestatud jäädvustaja ja elustaja.