On 1953, kuninganna Elizabeth II kroonimisaasta. Grantchesteri vikaar Sidney Chambers – varastes kolmekümnendates noor mees, pikakasvuline, tumepruunide juuste, sarapuupähklivärvi silmade ja rahustavalt leebe jutuga – on vaimulik, kellest sai detektiiv üpris juhuslikult pärast üht matust, kui keegi ebamäärases eas naisterahvas avaldas kahtlust, et Cambridge’i advokaadi hiljutine surm ei olnud enesetapp, nagu kõikjal kuulutati, vaid mõrv.

Võib-olla polegi detektiivitöö vaimulikuametiga täiesti ühitamatu: pääseb ju preester kohtadesse, kuhu politseinik ei pääseks. Sidney avastab ühtlasi, et nagu vaimulik nii ei saa ka detektiiv tunda end hetkekski vabana oma ametist. Siiski õnnestub tal rööbiti tööga veidi aega triktrakimängu, sooja õlle ja kuuma džässi jaoks näpistada.