Väljasaatmised, loomavagunid, nimetud hauad - peamiselt “tänu” massiküüditamistele on Siberil eestlaste kollektiivses mälus peamiselt negatiivne tähendus. Kuid Siber tähendab palju muudki. Tohutud lumeväljad, läbipääsmatud metsad, majesteetlikud mäed, lõputud stepid, inimtühjad kõnnumaad – Siberi ürgne loodus ja kättesaamatu kaugus on samuti andnud sellele paigale oma tähenduse ja assotsieeriva jõu. Ja siberlase avar ja sõltumatu hing – traditsiooniliselt kuulub seegi Siberi-kuvandisse.

Raamatus näidatakse, kuidas on Uuralist itta jäävast territooriumist saanud Siber – selline, nagu me tänapäeval teda tunneme, selline, nagu teda teavad seal elavad inimesed. Kuidas ta asustati, kuidas sai temast Venemaa koloonia ning mismoodi sattusid Siberisse elama tänaste siberlaste esivanemad. Kuidas aja jooksul tekkis siberlase identiteet, st kuidas venelastest ja teistest Siberisse sattunutest said siberlased ja missugust rolli on see identiteet mänginud Siberi ühiskondlikes ja kultuurilistes protsessides.