Autogrammiga.

Alavainu ise nimetab raamatukest seitsmeosaliseks väikeseks suurteoseks, kus on kirjas kümneaastase memuaarid. Raamat lapsest, kes vaatab tagasi oma elule, on mõeldud suurtele-väikestele koos lugemiseks. Lood on elu jooksul kokku korjatud, osa asju on juhtunud luuletaja poja, osa tema endaga. Siinkohal katkend raamatust:

“Et ma niiöelda ´raamides ´ püsiksin, kingiti mulle kümnendaks sünnipäevaks bulla ehk suur rullikeeratud paberileht, kuhu mina ise olla isa teritatud merikotka sule ja musta tuðiga kirjutanud: “LUPATSED MAIAKAK U R I A T E K I A K S TULNKOHKOJU MAILÖ- ESIMESENA AKANKOLOSLASKSKUIOBSTEISA”.

Sa püha põlastus!” - nagu ütleb Siimu-Mari, kes hobusekasvatuse kõrval elab - “mida üks väike laps oma rumaluses kõik ära ei tee!” Nii ma mõtlen. Valjusti aga ütlen: “Vaata kui tore. Aga eks ma neid lubadusi ju jõudumööda pea ka - kurjategija ma pole...”.”