See raamat sarjast «Rännuraamat» pajatab iidsest ja noorest, karmist ning heldest maast Karatšai-Tšerkessiast, mis on koduks mitmele rahvale. Kõigi nende kohta öeldakse raamatus mägilane. Päris otseses mõttes käib see küll üleval mägedes elavate karatšaide kohta, sest tšerkesside, abasiinide ning nogailaste külad paiknevad põhiliselt all orgudes ja stepialal. Ent ka viimaste puhul jääb jõusse see traditsiooniline nimetus - mäed on iidsetest aegadest olnud nende jalamil elamispaiga leidnud rahvaste hingetugevuse sümboliks. Reisil mööda autori kodukanti põimub tänapäev minevikuga, ajalugu omakorda legendidega, mis on paljudele Põhja-Kaukaasia rahvastele ühised, nii nagu on ühine ka nende eepos - nardieepos.