François Emmanuel on üks tänapäeva tuntumaid belgia prantsuskeelseid kirjanikke, kelle romaan ""Savinsenide kirg"" (1998) pälvis Belgia kõrgeima kirjandusauhinna, Rosseli preemia.

Autor kirjeldab väga sugestiivselt ühes Põhja-Prantsusmaa lossis toimunud 18-aastase lossipreili ja 40-aastase Saksa ohvitseri vahelist armulugu sõjaaastail 1941–1942. Kuna autor on elukutselt psühhiaater, siis maalib ta filigraanselt välja neiust naiseks muutumise protsessi, nii psühhilises kui füüsilises mõttes. Tuntud suure stilistina, on kirjaniku sõnastus täpne ja pingeline, üks pikk mõtete ja muljete jada, tulvil pilte ja kujundeid, kusjuures on loobutud traditsioonilisest lausestki. Kirg on puudutanud ka selle aadliperekonna kaht eelnevat põlve: vanaisa on kolmemastilisel purjekal talvitunud Põhjapoolusel sajandi algul, ema on abieluväliselt kiindunud juudist arsti, ja kõik need omavahelised seosed moodustavad teose dramaatilise telje.