Kuigi esmapilgul võib olla üllatav, miks Inglismaa põhjaosa luuletajad tegelevad soome rahvusmütoloogiaga, põhjendavad Willoughby ja Beagrie huvi soome mütoloogia arhetüüpide järkhaaval avastamise vastu järgmiselt: „Tuginedes “Kalevala” esimesele kümnele runole, oleme üritanud vaagida, mida tähendab olla kunstnik, kuidas toimida ja leppida elu ja armastuse kaotamisega ning kuidas meie põhjamaine rahvuslik identiteet seostub nende müütide erinevate aspektidega; kuidas need müüdid õhutavad või vaidlustavad meis maskuliinsust, kuidas tänane heidab väljakutse mineviku kindlakskujunenud arusaamadele; vaatleme inimkonna ja maavarade vahekorda, rauda amaanikultuurides ja ilmalikes kultuurides ning hinda, mida peame maksma selle kasutamise eest. Müüt Sampost võimaldas meil uurida ka mõtet retkest, leidmaks tervendavat võluvahendit, mis põimub ka Briti müüdikildudesse Pühast Graalist.“