Rikkalikult värvifotodega illustreeritud raamat heidab valgust Aasia ja Euroopa rahvaste šamanismile, avab selle nähtuse tähtsust ja tagamaid ning tutvustab neid Euraasia rahvaid, kelle juures šamanism on mänginud suurt rolli. Tuntud šamanismiuurija, Rahvusvahelise Šamanismiuuringute Ühenduse president Mihály Hoppál kirjeldab põhjalikele teadmistele ja isiklikele välitöödele tuginedes šamanismi maailmapilti, sellega seonduvaid tavasid ja uskumusi. Nii nagu šamaan vahendab minevikku ja olevikku, siinpoolsust ja teispoolsust, vahendab käesolev teos erinevaid kultuure ning viib lugeja endaga kaasa kütkestavale reisile šamanistlike rahvaste argi- ja vaimumaailma.

Šamaanid on vahendajad inimeste ja vaimude maailma vahel. Tadlikult põhjustatud ekstaatilises seisundis lahkub šamaan oma kehast ja võtab ette teekonna allmaailma, taevasse või meresügavustesse.

Inimeste tervendajana otsib šamaan haigete ringiekslevaid hingi, et need tagasi tuua, hinge teejuhina saadab ta surnute hinged teispoolsusesse. Ennustajana, ohvritseremooniate läbiviijana, laulja ja luuletajana on šamaani tegevused mitmeti seotud inimeste igapäevase eluga.

Algne šamaanlus võrsus polaarpiirkonna eluvaenuliku looduse rüpest. Ähvardavas keskkonnas pakkus šamaan läbi oma kontaktide üleloomulike jõududega inimestele tuge ja turvet. Selle arusaama aluseks on animistlik maailmapilt: usk, et kogu inimest ümbritsev maailm on täis vaimusid. Selle käsituse järgi on hingestatud ka šamaani abivahendid: seansiks hädavajalik trumm, riietus ja abistavad vaimud loomade kujul.

Šamanism on usuliste ettekujutuste, müütide ja rituaalide keerukas süsteem, mis ühendas üksikute suguvõsade uskumusi. Šamanism ei ole omaette religioon, ta ei sisalda müstikat, kuid sajandeid enne budismi ja islamit kujundas ta Aasia usulist palet ja mõjutas ka nende maailmausundite arengut. Ainult tänu sellele sai šamanism levida ka üksteisest kaugel elavate rahvaste hulgas.