Käesoleva väljaande aluseks on Henrik Visnapuu tõlge (1919). Viimase arhailisus säilitati siinkohal teadlikult, kuna see lisab draamale ajaloolist hõngu. Johanaani kõne on jäetud piiblitekstile lähedasse stiili, mis oli tõlkijal taotluslik.