Laura Reed elab turvaliselt ja õnnelikult Cape Christianis. Lasteraamatud, mida ta kirjutab, on talle toonud mõõdukat kuulsust, tema abikaasa Jimmy kunstigalerii õilmitseb ning Cape Christian on kindlasti just õiget sorti väikelinn, kus kasvatada nende väikest poega Michaelit. Laura poleks ealeski osanud arvata, et sel uusaastaööl saab tema peaaegu täiuslik elu otsa. Et suusamaskis murrab nende majja sisse, lööb Laura oimetuks ning laseb tema mehe maha. Et kulub ligemale tund, enne kui naine tuleb teadvusele ja suudab 911 helistada. Et need helistamisele eelnevad põhjendamatud minutid veenavad politseid naise poolt kordasaadetud kuriteos. Kuigi Laura arreteerimiseks on liiga vähe süütõendeid, tunneb naine, kuidas teda vaatavad süüdistavalt kõigi linnaelanike silmad -- sealhulgas ka ämma ja äia omad. Näib, et Laurat ei usu isegi tema advokaat, Jimmy endine äripartner. Naise ainsaks sõbraks jääb Gary, noor ratastooli aheldatud kunstnik. Siis aga heidab Cape Christiani sadamas oma purjeka ankrusse Ian Turner ning juhuslik kohtumine toob mehe Laura ellu. Ka Iani abielu lõppes tragöödiaga ning ta mitte ainult ei usu Laurat, vaid ka armub temasse. Esimest korda pärast Jimmy surma julgeb Laura taas tunda, et elab. Kuni ta hakkab tajuma lähenevat hädaohtu. Ootamatult hakkab Laura pead murdma, kas Iani saabumisega Cape Christianisse pole seotud mitte liiga palju kokkusattumisi, kaasa arvatud salajane side nende lapsepõlves. Ning kui politsei teeb kõhedaid avastusi, mis osutavad Laura süüle, kardab naine, et talle esitatakse mõrvasüüdistus... kardab oma lapse pärast... ning kõige rohkem kardab ta, et kusagil liiga lähedal on väärdunud, kaval mõistus, mis punub oma võrke.