Kolumbia kirjanik Gabriel Garcia Marquez (s. 1928) saavutas maailmakuulsuse romaaniga «Sada aastat üksildust» (1967), millest kujunes ühtlasi Ladina-Ameerika maagilise realismi tähtteos. Romaan esitab Buendiade suguvõsa loo. Ja Macondo küla või väikelinna tekkimise ning hävimise loo. Geograafiliselt kaardilt puuduv, kirjanikufantaasias loodud Macondo mahutab endasse kogu Kolumbia, -- aga võib-olla kogu Ladina-Ameerika -- tema müüdid, eksootika ja ebausu, üle kõige aga üksilduse, mille juured asuvad vägivallas ja vihkamises, eneseuhkes isemeelsuses, võimuihas ning enesearmastuses. Sellest vabanemise võimalusi näeb kirjanik ülluses ning armastuses.

-

1982. a. omistati kirjanikule Nobeli kirjanduspreemia eeskätt just nimetatud üldinimlike joonte kujundajana.