Valimikus heidetakse pilk Nõukogude Karjala viimaste aastate soomekeelsesse luulesse. Tuntumaid nimesid on Jaakko Rugojev (sünd. 1917) ja Nikolai Laine (Gippijev 1920). Vanemast põlvkonnast on esindatud Salli Lund (1902), kes kirjutab proosat nagu Rugojevgi. Mõlemat žanrit viljeleb samuti Hellä Hellman (1904). Ajaloolane Unelma Konkka (1921) hakkas alles hiljuti luuletajaks Katri Korvela nime all. Karjala väljapaistvamate luuletajate hulka kuulub ka Taisto Summanen (1931). Tema eakaaslast Reljo Takalat, rahvalauliku Jouki Hämäläise lapselast, tuntakse peamiselt venekeelse autorina. Vene keeles alustas ka fil. kand. Armas Hiiri (Mišin, 1935). Runo radadel rändajaist on esindatud veel Karjala noorim soomekeelne kirjanik Pekka Pöllä (1940), ajakirjanik Viktor Valjakka (1912), Matti Niirala (Mazajev. 1926), Ahvo Lies (Vili Bergman, 1912) ja Sally Laakso (1916), kes töötavad praegu Moskvas.

-

Valinud, soome keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Eha Lättemäe. Kaanel reproduktsioon Mjud Metševi gravüürist.

-

Trükitud 18 000 eksemplari.