Viimase jääaja lõpust Eesti alal on möödunud rohkem kui kümme aastatuhandet. Tohutud jäämassid, mis liikusid aeglaselt kagu suunas, tõid kaugelt põhjast endaga kaasa mitmekesist moreenmaterjali ja suuri rändrahne. Kui kliima soojenes, sulasid pikkamisi mandrijää liustikud ning jätsid maha oma mineraalse koorma, millest kujunesid arvukad ja kõrged kuppelmäed. Mandrijää sulavete vooludest või siis kohtadesse, kus hiiglasuured jääpangad olid tunginud sügavale maapinda, tekkisid järved. Nii sündiski vaheldusrikas maastik, Haanjamaa, Kagu-Eesti üks kaunimaid piirkondi. Tüüpilisem ja looduslikult huvitavam on siin Rõuge, Haanja ja Vastseliina ümbruskond.

-

Trükiarv 20000.