Eestimaal ei ole alati olnud selline vaba vaimuliku töö periood nagu praegu. Kuid ka Nõukogude okupatsiooni ajal tehti kogudustes tööd võimaluste piires, täie andumuse ja usujulgusega. Sageli tuli üleatada tõsiseid raskusi ning tagakiusamisi.

Suur osa selleaegsetest töötegijatest on juba igavikus. Nende vaimuliku tee radadel astutud jäljed on aga rohtumatud. Need jäljed jutustavad meile, kuidas tuleb usklikel võidelda tõelist võitlust, mis hoiab Jumala koguduse puhtana, vältides patu ja maailmastumise ilminguid.

Eevi Ploomipuu meenutab just nimelt selles raamatus usuvõitlejaid ja nende tööd baptistikogudustes aastatel 1952-2006.