Marcus Chesney istus poolkülitsi, õlad längus ja pihud käetuge pigistamas, nagu tahaks end püsti ajada. Kuid see liigutus oli ainult näiline. Tema jalad olid välja sirutatud ning keharaskus oli tooli seljatoele vajunud. Näol paistsid äratuntavad tsüaniidimürgituse jäljed.

Surnu selja taga oli poleeritud puust kaminasimss, millel seisis valge numbrilauaga kell; selle väike pendel liikus valjusti tiksudes agaralt edasi-tagasi. Osutid näitasid kaksteist ja kakskümmend viis minutit...