Ristimiskivi oli keskaegses kihelkonnakirikus üks tähtsamaid liturgilisi esemeid, mida kasutati esimese ehk ristimise sakramendi läbi viimisel. Sageli on keskaegsed ristimisnõud ka vanimateks säilinud kirikukunsti teosteks meie pühakodades. Kuigi keskajal oli ristimiskivi olemas peaaegu kõigis kihelkonnakirikutes, on neid tänaseni alles väga vähe. Käesolevasse raamatusse on koondatud andmestik rohkem kui 20 keskaegse ristimiskivi või nende fragmentide kohta. Uurimus annab ülevaate nii tänaseni säilinud kui ka fotode põhjal teadaolevatest, kuid hävinud või kaduma läinud ristimisnõudest. Raamatus käsitletakse ristimiskivi ajaloolist arengut, selle asukoha muutusi kirikuruumis, ristimise juures tarvitatud esemeid ja keskaegsete ristimiskivide kasutamist reformatsioonijärgsetel sajanditel. Lisaks tutvustatakse ristimise ajaloolist arengut ja ristimise läbiviimist keskaegsel Liivimaal.

Merike Kurisoo on Eesti Kunstimuuseumi Niguliste kogu kuraator. Tema peamised uurimisvaldkonnad on kesk- ja varauusaegne kirikukunst ja pühakutekultus.