Luulevalimik.

-

PROFESSOR

TRÜ ukse

avas nooruk,

nagu avatakse leksikon,

et saada täpselt teada see,

mis teada umbes.

Seal keset raamatuid

ta märkas äkki: eksind on

neis nagu metsas talvel,

kus kõik teed on umbes.

Siis tulid Sina, iidne nagu Attila

ja tark ja muhe nagu kunstisaalis giid.

Sa

läbi juhtisid mu

lumisest grammatikast

kui sür-

ja neorealismi

kunstigaleriist.

Sealt värve,

helisid

ja mõtteid välja koorus.

Seal sulas mõistmatus,

nii nagu sulab lumi.

Kriit tahvlil kõneles.

Sind kuulas auditoorium,

nii nagu maikuud kuulab

hilistalve kumin.

Me äkki mõistsime: talent veel pole tarkus.

Maailmas

õpivad

kõik: põõsad, rohukikid...

Vist neilgi eksamid ja eksamitekartus.

On neilgi spikrid

ja on neil matriklid!

See oli tõesti kevad.

Lendles õiteudemeid

ning katet tänavatel puuris taas kompressor.

Puud seisid Toomemäel kui

rohelised tudengid

ja pidas loengut

päike – muhelev professor...

-

Trükiarv 8000.