Regilaul, läänemeresoome kultuuri üks omapärasemaid põlisnähtusi, onjärjepidevalt pälvinud ka teadlaste tähelepanu. Varasematel aegadel onregilaul olnud osaks maarahva elust, nii pühadel kui argipäeval. Seoseseuroopaliku rahvuskultuuri idee levikuga on regilaul omandanudmitmesuguseid sümboolseid tähendusi, mis peegeldavad suhtumist regilaulu,ulatudes halvakspanust ülistuseni, võõrandumisest üdini omakspidamiseni.Kultuuriteadustes kaasajal üldiselt omaks võetud lähenemine eeldabvarasemate tekstide kriitilist hindamist ja nende loomist mõjutanudideoloogilise tausta nähtavaks tegemist.Artiklikogumikus saavad sõna kaheksa eesti ja soome uurijat. Uurijatetähelepanu on kõige enam keskendunud küsimustele, kuidas erinevadsuhtumised, eelarvamused, kinnisideed ja ideoloogiad on läbi aegademõjutanud meie praegust teadmust regilaulust ning kuidas need on suunanudlaulude kogumisel, uurimisel ja tutvustamisel tehtud valikuid.