«Preili Caroline de Winter!» hüüdis trummimees. Ma astusin trepiotsale ja jäin seisma, naeratades, kübar käes, täpselt nagu too tütarlaps seal maalil. Ootasin käteplaginat ja naeru, mis nüüd pidi järgnema, kui ma pikkamisi trepist alla sammun. Keegi ei plaksutanud, keegi ei liigutanud.