Ikka ja jälle on kerkinud küsimus, miks lõunaeestlased on kujunenud põhjapoolsetest naabritest erineva keelemurde ja omapärase kultuuriga rahvaks. Ometi oleme ju kõik eestlased. Sellele küsimusele võib leida vastuseid, minnes minevikku neid jälgi mööda, mis on talletunud mullapõues muistsetes asulakihtides ja kalmetes. Käesoleva uurimuse autor on neid jälgi mööda käinud alates 1957. aastast,, mil alustas kaevamisi Virunuka tarandkalmistul, Võrumaal. Aastate jooksul kogunenud materjal võimaldab esitatud küsimusele nüüd küllalt veenvalt vastata, näha sidet siin aastasadu tagasi elanud rahva ja tänapäeva lõunaeestlaste vahel. On selgeks saanud, et lõunaeestlaste kultuurilised ja keelelised erinevused on saanud alguse väga kauges minevikus.