W. Müseleri «Reitlehre» kuulub ratsaspordikirjanduse klassika hulka. Ainuüksi saksa keeles on ilmunud 39 väljaannet. Tänapäeva autorid tsiteerivad teda sageli ja temale viitamata ei saa läbi ka kõige värskemad käsiraamatud.

Teose laialdase ja püsiva edu on kindlustanud ratsasõidu põhialuste väga lihtne, arusaadav ja süstemaatiline esitus. Paljugi on siin sellist, mida iga kogenum ratsanik intuitiivselt tunnetab, kuid keegi ei oska seda Müseleri abita selgelt väljendada ja põhjendada. Täpse ja arusaadava juhendamiseta on noore ratsaniku väljaõpe aga liiga aeglane ja vaevarikas.

Kuigi Müseler esindab üht kahest kaasaegsest koolkonnast ratsaspordis, nn. saksa ehk klassikalist koolkonda, räägib ta peamiselt sellest, mis käib hea ratsasõidu kohta üldse ja eristab seda halvast.

«Ratsutama suudab igaüks õppida, sest ratsutamine on oskus. Et osata, on vaja katsetada ja harjutada, mitte aga ainult välist efekti taotleda. Kui oskus on omandatud, tuleb edaspidisel harjutamisel pöörata tähelepanu ka välisele vormile.»

W. Müseler