Rumeenia noorema põlve kirjaniku Francisc Munteanu (s. 1924) looming on laialt tuntud väljaspool tema kodumaa piire. Tema raamatutele on iseloomulik lakonism ja ta armastab öelda vihjamisi, mistõttu tema teostel on sügav alltekst. Jutustamislaad on dünaamiline, sündmused arenevad hoogsalt ning vahelduvad tihtipeale nagu stseenid filmis.

Romaan «Raidkujud ei naera iial» algab sündmustega 1944. a. augustis, mil Rumeenias peremehetsesid veel hitlerlased. Teose peategelane, tekstiilivabriku tööline Andrei Horvath viibib sel ajal vanglas, ent pärast Saksa vägede väljakihutamist asub taas vabrikusse tööle ning hakkab vabrikukomitee liikmena tööliste õiguste eest võitlema. Olustikku hästi tundev autor esitab rea huvitavaid tüüpe ning kirjeldab tõetruult rasket ja ohvreid nõudvat võitlust, mida tõelistel kommunistidel tuleb pidada partei maakonnakomiteedesse ja ametiasutustesse pugenud reeturitega ning vabrikuomanikuga.