Kuna inimkeha koosneb enam kui kuuekümnest protsendist veest, ei ole see loomupäraselt ujuv. Surnukeha püsib veepinnal ainult niikaua, kuni kopsudes on õhku, ja vajub seejärel vähehaaval põhja. Kui vesi on väga külm või sügav, jääb laip sinna, lagunedes selles sünges pimeduses aeglaselt aastaid.

Kohtuantropoloog dr David Hunteri karjäär ja isiklik elu on madalseisus, ent siis saab ta kõne Essexi politseist: inspektor Lundy palub tema abi. Saltmere’i suudmealalt on leitud tugevasti lagunenud surnukeha ja uurijad kahtlustavad, et tegemist on kuu aega tagasi kadunud Leo Villiersiga, kes oli pärit mõjukast kohalikust perest. Arvatakse, et tal oli afäär abielunaise Emma Derbyga. Ka tema on kadunud, ning usutakse, et mees tappis oma armukese ja seejärel iseenda.

Kuid siis toovad tõusud-mõõnad välja veel inimjäänuseid ja hakkavad paljastuma õõvastavad saladused. Hunter satub üha sügavamale peresaladuste, valede ja pettuste sohu ning leiab end olukorrast, kust ta ei suuda – või ei taha – põgeneda, kuigi teab, et tõelist ohtu ei kujuta mitte surnud, vaid elavad.

David Hunteri juhtumite viies raamat.