Arthur Ransome'i (1884-1967) raamat on inglise keeleruumis suure populaarsuse võitnud teos. Selle aluseks on merematk mööda sügisest Väinamerd, pardal kolm kanget, üksteist vastastikku täiendavat seilajat.

Lisaks tähelepanelikule vaatlusvõimele on autorile omane oskus ladusalt jutustada, nii et teda on õigusega peetud ühte ritta kuuluvaks selliste meistritega nagu seda on Maksim Gorki, Eino Leino või Bertolt Brecht.

Eesti lugejate jaoks Arthur Ransome'il eriline tähendus, kuivõrd ta mitte ainult et purjetas siinseil akvatooriumeil, vaid lõi näiteks kaasa ka rajatava Eesti riigi diplomaatilises tegevuses Tartu rahu sõlmimisel.

Tuntav on ka see suur sisemine soojus ja osavõtt, millega autor siinsetesse elanikesse suhtub, romantilised maastiku- ja linnapildid. Kõige rohkem on siin raamatus aga merd, merd ja mereasjandust, loodust ja stiihiat ja inimesi ja eneseületamist.