Trojepolski kui agronoom tunneb hästi kolhoosielu, kolhoosiinimesi. Oma satiirilistes jutustustes näitab ta inimesi sellistena, nagu nad on - neil on ka vigu ja puudusi. Nende vigade vastu suunabki ta oma satiiritule. Seejuures ei ole ta oma tegelaste materdajaks, vaid nende ümberkasvatajaks. Ta jutustuste «kangelased» pole otseselt kolhoosikorra vaenlased, kuid nad kannavad endas vanu kombeid ja harjumusi, pidurdades edasiminekut. Autor näitab nende vigu ja juhib nad õigele teele.