Inglise ja eesti keeles.

Väitekiri koosneb katuspeatükist ja viiest artiklist (neli avaldatud ja üks ilmumas). Töö põhieesmärgiks on pakkuda erinevaid võimalusi sissevaateks folkloorsete (eelkõige päeva­kajaliste, etniliste ja poliitiliste) naljade interaktsioonidesse nende poliiti­lise, majandusliku, kultuurilise jm ümbrusega, tutvustada empiirikat ja analüüsile eelnenud tööd, koondada osa eesti kaasaegsete anekdootide kohta tehtud teadustööst, ning osutada järjepidevusele ja muutumisele eesti anekdoodipärimuses, mis etniliste naljade puhul aitab senisest täpsemalt prognoosida nende sisu ja kirjeldada sõltuvust sotsiaalsest reaalsusest (sh poliitilisest kontekstist). Käesolev uurimus eeldab, et anek­doodid on tihedalt seotud neid ümbritseva reaalsusega, ja see avaldub mõõde­tavate näitajate kaudu. Analüüsides anekdootide esinemissagedust, selle muutumist ajas jms, saame informatsiooni selle kohta, millised on anekdootide tunnused (süžee, tegelased, vorm) erinevates ühiskonnakordades, ning mille poolest on need võrreldavad. Läbivaks mõisteks on poststsialism, mis raamistab diskussiooni, ning samas osutab Ida-Euroopa huumoripärimuse unikaalsusele, mille uurimiseks on praegu sobivaim hetk, arvestades globaliseerumise mõjusid. Anekdoodid, ühena paljudest huumorižanreist, annavad olulist teavet nii nähtuse enda kui ühiskonna kohta laiemalt ja võimaldavad arutelu postsotsialistliku kultuuriruumi eripäradest.