Popil on pahur päev. Teekond lasteaeda on nii tüütu ja Vana on ka pahas tujus.

„Ole siis tubli!“ hüüab Vana ja jätab Popi keset lasteaiarühma. Popi tunneb end nii väikse ja üksikuna. On raske teiste seltsi minna, kui nad on juba mänguhoos.

Popi otsustab, et hakkab Tormiks – metsikuks superkangelaseks, kes ei karda midagi. Aga Torm ei oska teiste seltsis viisakalt mängida, tuleb lõpetada ja viha aina paisub. On vaja täiskasvanu abi, kaisutust ja lohutust ning tüli lepitamist, et koos mängimine jälle laabuks. Viimaks Popi mõistab, et on hea olla lihtsalt väike Popi. Torm võib minna oma teed.

„Popi ja pahur päev“ on liigutav lugu rühma kuulumise raskustest, tunnetest, enesehinnangu parandamisest ja sõprusest. Raamat jutustab armastatud Popi järjekordsest tegusast päevast.

„Täna oli pahur päev,“ ütleb Popi ja poeb Vanale kaissu.

„Oli küll, aga homme on uus päev, hea päev.“