Methise poeetika erinumbris on esindatud teoloogia, folkloristika, klassikaline filoloogia, eesti kirjanduslugu ja kirjandusteooria, lingvistika, narratoloogia, tõlketeooria, ajalugu ning kultuurisemiootika. Urmas Nõmmiku artikkel avab vanaheebrea luule poeetilist struktuuri. Mari Sarv määratleb regivärsis kanoonilise, kogu teksti läbivalt kujundava parallelismitüübi. Janika Päll käsitleb Tallinna ja Tartu varauusaegsete kreekakeelsete luuletekstide poeetikaga seotud probleeme. Tanar Kirsi artikkel on pühendatud Juhan Liivi käsikirjalisele poeetikakäsitusele. Michelle Mueller käsitleb kordusi ja parallelismi Betti Alveri luules. Külliki Kuuse artikkel käsitleb Uku Masingu poeetikat. Jaak Tombergi artikkel tõendab J. G. Ballardi „Crashi“ näitel, kuidas narratiivi poeetilise struktuuri analüüs aitab mõtestada teksti ja avada teistele lähenemisviisidele märkamatuks jäänud tähendustasandeid. Anne Lange ja Miriam McIlfatrickKsenofontovi artikkel on pühendatud tõlkepoeetikale ja tegeleb eeskätt luuletõlkimise probleemidega. Teooriavahenduse rubriigis esitatakse MariaKristiina Lotmani kommenteeritud tõlkes Juri Lotmani entsüklopeediline artikkel „Värss ja proosa“. Seekordne arhiivileid on Kristi Viidingu tõlgitud ja eessõnaga varustatud Johannes Hörnicki ladinakeelne traktaat „Luulekunsti ülistus“ (1671), mis on kolmest Eestija Liivimaal avaldatud varauusaegsest poeetikast kõige mahukam.