Aleksander Dovženko on tuntud ukraina režissöör ja kirjanik, üks neist meistritest, kellele on osaks saanud kodumaa kunsti ajalukku kirjutada omaenda, iseloomulik lehekülg. Kõige kaalukamaks tema loomingulisest pärandist tuleb lugeda kinopoeeme, millel on filmist sõltumatult oma kunstiline väärtus. Nii saigi Dovženko tänavu posthuumselt Lenini preemia filmi «Poeem merest» kirjandusliku stsenaariumi eest. Sügavalt veendunud, et kirjandus ja kunst peavad olema tihedalt seotud rahva eluga, viibis Dovženko 1955. – 1956. a. Kahhovka hüdroelektrijaama ja mere rajamisel sõna otseses mõttes kõikjal, jälgis hiiglaslikku pilguga seal hargnevat ehitus- ja ümberkujundustööd. Tänu sellele on stsenaariumis jäädvustatud suurepärased poeetilised pildid Ukraina avarustest, Dneprist, inimkätega loodud uuest merest ja ehituse panoraamist, nõukogude inimeste vägilasteost, ning sellest, kuidas võitluses uue, helge, kommunistliku eest meie elus kasvab, muutub ja täiustub ka nõukogude inimene ise. Tõlkinud H. Välipõllu. Trükitud 20 000 eks.