Sisaldab kolmevaatuselist komöödiat "Pisuhänd" ja jutustusi "Seadusemees" ja "Tooma tohter".

Pisuhänd“ on Eesti näitekirjanduse tippteos, Eduard Vilde (1865–1933) satiiriline komöödia aastast 1913. Kirjandusteadlase Ants Järve hinnangul on see Vilde tuntuim näidend ja „näidendi ideeline põhieesmärk /-/ eesti tõusikkodanluse mentaliteedi mõnede külgede avamine, eriti jõukuse- ja kuulsuseiha esiletoomine. Näidendi tegelased „naeruvääristavad end eelkõige oma ideaalide piiratuse ja sisemise mina tühisuse tõttu.“

Läbiv teema on ka kriitika Eesti kirjandusringkondade aadressil. Vilde pilab kunstlikku maaläheduse nõuet ning raamatute hindamist autori sidemete põhjal, samuti kriitikute ebakompetentsust.