Jutustus kalurite elust.

-

Kalur Matteni toas tiksub vana seinakell. Ta pendel võngub, tikk ja takk, tikk ja takk. Kalur Matten keerab välisukse kinni. Ta tõmbab seinakella üles. See on viimane, mis ta igal õhtul teeb. Vahepeal läheb kalur Matteni naine Pisi-Matteni kambrisse. Et järele vaadata, kuidas Pisi-Matten magab, veel kord kohendada tema sulgtekki, rõõmu tunda tema rahulikust unest, - see on viimane, mis ema igal õhtul teeb. Kuid täna ehmatab ta end kangeks. Kamber on tühi! Voodi on maha jäetud!

Aken seisab pärani lahti. Ema hõõrub silmi. Ei, tema silmad ei petnud. Pisi-Matten on kadunud. Tema ööriided on põrandal maas. Ema sööstab avatud akna juurde. Ta kummardub välja, ta hüüab. Kirsipuus sosistab tuuleke, see on kõik, ei ühtki häält rõhuvas vaikuses. Taevas vilguvad kahvatud tähed...

-

Illustreerinud Werner Klemke. Saksa keelest tõlkinud Ain Kaalep ja Helmi Silvet.