Ta nägi vanadust hoopis laiemalt. Vanadus tähendas mitmekülgset mõistmist – ja andestamist. Lõputut andestamist nii endale kui ka teistele. Ja plahvatuslikku tahet teostada ennast veel kord vaevuste kiuste – või vaevuste võitmiseks? – Ja kuigi kirjutamisel oli alati olnud suur osatähtsus Raadu elus, täitis see tahtmine nüüd kogu ta olemuse.