On aasta 1991. Eesti Vabariik on juba käega katsuda. Peategelane, kolmekümnendates eluaastates Eff, väljub hommikul rõõmsalt kodunt, et Tallinna elus oma õnnevõimalust otsida. Ta kohtab tervet galeriid inimesi ja kuuleb nende , saatustest. Inimesed on nagu palavikus, sest ka uuel ajal on võitjad ja kaotajad. Nüüd tuleb jalg maha saada, muidu jääd käppa imema, olgu iseseisvus või mitte! Päeval sööb Eff uut imelist jäätist «Pingviin« ja hilisõhtul kuulab prügikastikasside lõugamist.