Bengtsson oli 20. sajandi algupoole silmapaistev esseist ja kirjanik. Tema viimase ilmasõja aegu (ilmselgelt sõjamasenduse ületamiseks) kirjutatud vaimustav romaan (“Orm Punane” e.k. 1997, tlk. Anu Saluäär) on kirjandusklassikana vääramatult püsima jäänud, kui omamoodi Põhjala “Kolm musketäri”. Bengtsson oli eluaegne raamatukoi (esindatud on ta järelehüüd legendaarsele raamatukoile Magliabechile), puhta kunsti idee kandja ja kriitiline humanist, helge ja huumorisoonega skeptik. Ta esindab sädelevat ja vestluslikku esseestiili, mis oma paralleelide mastaapsusega mõjub tänapäeval nagu vana väärtuslik vein. Valimiku nimiessee vaatleb Euroopa valitsejaid Rooma languse ja 7. sajandi vaimupimeduse epohhi vahepeal, mõndagi ilmekat kõneleb ta ka viikingite fenomenist. Sinna vahepeale jääb üldhumanitaarseid arutlusi kas või näiteks sellest, miks üldine haridus ja kirjaoskus mõjuvad laostavalt vaimueliidile, ajaloos tuntud lakonismidest või siis kaunis essee talvise maainimese ja looduse kooskõlast.

- Peeter Künstler