Argise ülevaks ülendamine, rituaalsus, igapäeva poetiseerimine. Uned ja surnute hääled. Häälte koor moondub häälte risoomiks, ei ole algust, ei ole lõppu, on unelmatest unistustesse virgumine. Väiklane, ülev, lihalik, rahvalik, ihaldav. Muidugi, meiesugustele on see mõneti romantiline nägemus külaühiskonna ehast koiduni toimimisest, kõigi oma armsate veidruste ja ullikestega. Lihunik, kes on küla suurim valevorst ning väidab müüvat kassi- ja koeraliha. Mees, kes plaanib oma naist mürgitada. Armastajapaar, kes iial ei kohtu ja kelle kirju loeb postiljon. Kõrtsipidaja, kes õnnetult armunud õpetajannasse. Preester, kes elab ülevas eepilises ilmas. Jne jne. Ühesõnaga, igati mõjus kuuldemäng mitmele häälele. Häguselt on teadmine, et teatriüliõpilased on seda Eestiski lavastanud.