Paljude Piibli sõnaraamatute hulgas on kahjuks liiga vähe neid, mis käsitleksid lähemalt Piiblis ettetulevaid nimesid. Nendel nimedel, täpsemalt nende tähendustel on aga sageli oluline osa mitmete pühakirja jutustuste sisulisel lahtimõtestamisel või vähemalt tolleaegse maailma eluolu ja arusaamade mõistmisel. Piibli ajastu, eriti selle vanim ajajärk kuni VI sajandini eKr lihtsalt oli selline, kus nimed omasid inimeste jaoks palju suuremat tähtsust kui tänapäeval. Peamine põhjus, miks piibli aja nimed on ebapiisavat kajastamist leidnud, peitub selle ala lingvistilises raskuses. Vanade keelte uurimine pole kaugeltki lõpule jõudnud, ning hulk nimesid on väga iidse ja eripärase etümoloogiaga (ka ühe ja sama nime puhul), tihti ebareeglipärase ülesehituse ja suvalise sõnalõpuga on otseselt tõlkimatud. Siit tulenevalt on paljud varasemad katsetused muinas-ida nimede interpreteerimisel jäänud vähepädevaks. Käesolevas töös on allikmaterjalina eelistatud uuemaid ja autoriteetsemaid väljaandeid.