1915. aastal Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud Prantsuse kirjaniku Romain Rolland’i (1866‒1944) lühiromaan „Pierre ja Luce“ annab haarava läbilõike 1918. aasta kevadel sakslaste rünnaku kartuses elavast Pariisist, kus surmahirmust hoolimata areneb kahe noore pariislase vahel aeglaselt suhe, alustades esimesest häbelikust kohtumisest ja kasvades kirglikuks armastuseks, mis lõpeb hävinguga nende ümber. Romaani peategelased meenutavad nii klassikalisi antiikaja kui ka keskaja armastajaid. Pierre ja Luce ei hävi selles tapvas rüsinas, vaid elavad armastuse kaitsva kilbi varjus väljaspool elajalikuks muutuvat ühiskonda.