„Erakordne, mõjus, peen ja pingestatud… Unustamatu.“ – New York Times

„Hiilgav debüüt – niisama mitmetahuline kui kalliskivi.“ – Kirkus Reviews

„Nugaterav, täiusliku süžeega“ (Sunday Times) romaan ihast, kahtlustest ja kinnismõtetest – kahest naisest, kes peatuvad 1961. aasta suvel Hollandi maamajas. Võimas avastusretk Teise maailmasõja taaka, meie ühise mineviku süngematesse nurkadesse.

Maja tuleb osata hoida…

On 1961. aasta, Hollandi maapiirkonnas Overijsselis valitseb rahu ja vaikus. Pommikraatrid on täidetud, hooned taas üles ehitatud, sõda on päriselt läbi. Kadunud ema maamajas elab Isabel nii nagu kord ja kohus – rutiini ja distsipliini tähe all. Ent senine elukorraldus pööratakse pahupidi, kui tema vend Louis toob suveks majja elama oma kombelageda tüdruksõbra Eva.

Eva on Isabeli täielik vastand: ta magab kaua, trambib majas valjusti ringi ja näpib esemeid, mida ei tohiks. Selle peale langeb Isabel raevust kantud kinnismõtete küüsi, ja kui majast hakkab kaduma asju – lusikaid, nuge, kausse –, saavad tema kahtlused sisse veelgi suurema hoo. Kuumal südasuvel rajab Isabeli paranoia teed sõgedale kirele ja see viib avastuseni, mis lõhub kõik Isabeli senise elu alustalad. Tuleb välja, et sõda ei pruugi veel olla päriselt lõppenud ning ei Eva ega majaga, kus nad elavad, pole asjalood nii, nagu esmapilgul näis.

Mõistatuslik, stiilne, sensuaalne „Pelgupaik“, mis pulbitseb intriigist, meeleolukusest ja seksist, on „julge ja meelierutav debüütromaan, mis kõneleb ühtaegu ajaloolise tõe ja omaenese ihade tunnistamisest“ (Guardian).