Autori saatesõna: "1970. aastal leidsin oma postkastist päris mahuka saadetise. Ma ei kahelnud, et tegemist on raamatuga, mille on mulle läkitanud mõni kolleeg. /---/ Eksisin. Pruuni jõupaberi seest tulid nähtavale mitu paksu kõvade kaantega kaustikut, mis ostusid päevikuiks, /---/"

ja järelmärkus: "Pärast käsikirja valmimist süvenesin uuesti päevikusse, niivõrd mõjus mulle Markus Kangaspuu vahepealne surm. Tärkas huvi ka tema surma põhjuste vastu. Selgus, et ta oli ennast üles poonud./---/".