Sigurd Hoel (1890-1960) kuulub Sigrid Undseti ja Olav Duuni järel väljapaistvamate nimede hulka uuemas norra kirjanduses, niihästi ilukirjanikuna kui kriitikuna. Alustanud ajakirjaniku, kriitiku ja novellistina, sai ta tuntuks oma sensatsioonilise ja kirikutegelaste hukkamõistu pälvinud romaaniga «Patused suvepäikese all», mis ilmus 1927.a. See on kirjaniku huvitavamaid teoseid. Kompositsiooniliselt meenutab see matemaatika-alast uurimust, mille lähtepunktiks on võetud kätteantud eeldused ja nende eelduste põhjal konstrueeritakse järjekindel tegevusliin, mis lõpeb teravdatud puändiga. Ainsalgi leheküljel ei ole võimalik leida neid pisipaljastusi, mis tõendaksid, et kirjaniku osa teose loomisel ületab lihtsalt hoolika konstruktori oma.