See raamat on ülevaade ühe väikese, kuid mitte tähtsusetu linna tekkimise ja kestmise loost. Pärnu rajamine piirijõe suudmesse koos ristisõdijatega siia saabunud kolonistide ning esmalt piiskopi, seejärel Saksa ordu Liivimaa haru meistri poolt pani aluse linna kirevale ajaloole. Avatud kaubalinnast suletud kindluslinnani, sealt edasi suvekuurordi ja viimast ohustanud tööstuslinnani viinud arengut mõjutasid üksteisele järgnenud võimukandjate poliitilised ja majanduslikud otsused ning eelistused. Taudid, näljad ja sõjapurustused ei suutnud aga takistada väikelinna püsimist, tohutu kohanemisvõime on seatud vastukaaluks kõrgematele jõududele. Enam kui kuus ja pool sajandit sakslaste linnana eksisteerinud Pärnu kujunes eestlaste linnaks vaid ühe inimpõlve jooksul 20. sajandi alguses. Mõeldes kõige laiemale lugejate ringile on raamatu koostajad toetunud mitme põlvkonna uurijate töödele. Nii nagu linna enda ajalugu on olnud kirev ja pöördeline, on ka erineva ajastu ja taustaga uurijad käsitlenud linna ajalugu erinevalt.